HOOLI ajakiri 2011 by Ande Etti

Foto: EHPV

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ ajakiri, 2011 Koostaja: Ande Etti Kujundaja: TBWA/Guvatrak Suur tänu inimestele, kelleta seda ajakirja poleks: Erik Müürsepp, Swedbank Kartin Bats, Rimi Food Maria Vita, Terve Eesti SA vabatahtlik Kaire Talviste, Terve Eesti SA vabatahtlik Ave Kuusneem, TBWA\Guvatrak Aitäh ka kõikidele koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ inimestele, kes nägid vaeva artiklite koostamisel, samuti suur tänu Igor Sobolevile Eesti HIV-positiivsete Võrgustikust oma kogemuse jagamise eest.

HOOLI nädal koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ ettevõtetes 21.-25. novembril • Ootame teid osa võtma HOOLI nädala tegemistest 21.-25. novembril! Erinevates ettevõtetes on sel nädalal erinevad ettevõtmised, ühendav teema aga loomulikult HIV ja terviseteadlikkus. Teid kõiki aga kutsume osa võtma HIVteemalisest viktoriinist (infot saab täpsemalt HOOLI nädala jooksul). Osalemine on meeskondlik, meeskonnas kuni 3 inimest. Igast ettevõttest parim meeskond pääseb 1. detsembri õhtul toimuvale meeleolukale lõpuürituselefinaalile Radisson Blu Hotell Tallinnas. Kõikidele finaali jõudnutele on kingitused, kolmele parimale võistkonnale, mis selgitatakse kohapeal, suuremad kingitused, nagu ikka kombeks. Õhtul saab ka näksida ja tervitusjooki, ootame muusikalist üllatusesinejat. Ja mis veel tähtsam – see on võimalus saada kokku teiste vahvate inimestega koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ ettevõtetest, kes samuti oma panuse HIV-ennetusse annavad, kuid igapäevaselt omavahel kokku ei saa.

• HOOLI nädalal on kõik koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu“ ettevõtete töötajad oodatud Swedbanki ruumidesse HIV-testi tegema. Testijad ootavad teid • Swedbanki peamaja fuajees (Liivalaia 12) 23. novembril kell 12-17 • Swedbanki IT-majas Veskaru kohviku kõrval (Pärnu mnt 139/Kohila 8) 24. novembril kell 12-17. Parkida on võimalik Liivalaia 8 kliendiparklas, kus see on pangakontoris registreerimisel parkismiskellaga 2h tasuta. Samuti on parkimine Swedbanki IT-maja kliendiparklas parkimiskellaga 2h jooksul tasuta.

Koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu” – mis see on? Koalitsioon ühendab sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid, kes on võtnud nõuks toetada HIV-ennetust, et panna piir Eesti HIV-epideemiale. Koalitsioon, millesse hetkel kuulub 12 liiget, loodi 2007. aasta novembris. Lisaks asutajaliitmetele Hill & Knowlton, Nordecon, Swedbank ja TNS Emor on koalitsiooniga liitunud veel Coca-Cola, Johnson & Johnson, Radisson BLU Hotell Tallinn ja TBWA\ Guvatrak, Rimi Eesti Food, DHL Estonia, Boehringer Ingelheim Eesti filiaal ning hiljuti liitunud meedia- ja turuteabe ettevõte Meedius. Koalitsiooniga liitunud ettevõtted panustavad HIV-ennetustegevusse nii oma töötajate aja kui ettevõtte teenuste ja/või rahalise ressursiga.

Mida koalitsioon teeb? Alustame endast Koalitsiooni põhimõtete kohaselt alustab iga koalitsiooniliige oma töötajate koolitamisest. Ettevõtte töötajad on inimesed, kellele tööandjal on kõige vahetum kontakt ning kelle käekäigu eest ta hoolt kandma peab. Seepärast on koalitsiooni ettevõtete esmane ülesanne kindlustada see, et tema enda töötajate hulgas leviksid teadmised ja hoiakud, mis aitavad HIVst hoiduda. Mitmed ettevõtted pakuvad oma töötajatele võimalust ka töökohal HIV-testi teha ning vabatahtlikuna tööajast koalitsiooni töödele-tegemistele kaasa aidata.

Vaatame kaugemale Teine oluline suund koalitsiooni tegemistes on avalikkuse teavitamine ja ühiskonna suhtumise mõjutamine. Selleks, et inimeste seas leviksid teadmised, kuidas HIVst hoiduda ning suureneks tolerantsus HIV-positiivsete inimeste suhtes, korraldame avalikke üritusi, seminare ja infotunde, viime läbi uuringuid ja analüüse, kaasame inimesi „Tagasi kooli“ HIV-teemalisse eriprojekti ning jagame lapsevanematele ja õpetajatele teadmisi, kuidas toetada lapsi nende seksuaalses arengus. Kõik need tegevused on suunatud ühele eesmärgile – et ühel päeval ei peaks enam selle teemaga tegelema, ehk HIVprobleem Eestis saaks lahendatud.

EESTIS LEVIB HIV 10 KORDA KIIREMINI KUI EUROOPAS KESKMISELT.

Igor Sobolev: Olen rahul sellega, mis mul on

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ – ettevõtete ühiskondliku vastustuse kvaliteedimärk 22. novembril täitub 4 aastat päevast, mil viis ettevõtet – Swedbank, Nordecon, TNS Emor, Statoil ja Hill & Knowlton – asutasid koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“. Minu arvates on „Ettevõtted HIV vastu“ kvaliteedimärk – suurepärane näide ettevõtete ühiselt võetud ühiskondlikust vastutusest ja strateegilisest filantroopiast. Koalitsiooniettevõtted on sidunud oma nime HIVvastase võitlusega, kaasanud oma ettevõtte töötajad ja panustanud HIV-ennetustöösse rahaliselt. Ühes olen rohkem kui veendunud – meie tegevus mõjutab laiemalt kogu ühiskonna teadlikkust ja tegelikku tervisekäitumist.

Teadlikumad inimesed, vähem riskikäitumist

Läbi koalitsiooniettevõtetes toimuva teavituse, koolituste, meediategevuse oleme andnud olulise panuse tööealiste inimeste terviseteadlikkuse suurendamisse. Mida rohkem on HIV teema päevakorral meedias või lihtsalt inimestevahelistes vestlustes, seda paremaks muutuvad ka inimeste teadmised HIVst ja AIDSist ning seda suurem on tõenäosus nende turvalisemaks seksuaalkäitumiseks. Koalitsioonis olevad ettevõtted koondavad rohkem kui 8000 töötajat, kes on ennetustöösse kaasatud. Lisaks ligikaudu 5000 inimest, kelleni koalitsiooniettevõtted on aidanud viia HIV ja lapse seksuaalse arengu koolitusi.

Igor Sobolev on Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku juht. Ta on 18 viimast aastat oma elust elanud HIVpositiivsena. Igor on hariduselt sotsiaaltöötaja, hingelt aga parandamatu humanist. Ta arvab, et iga inimene on väärt elama õnnelikult ja kaua, olenemata sellest kui kasulik või ebaoluline ta ühiskonnale parasjagu on. Igori missioon on aidata HIV-positiivsetel inimestel olla võrdõiguslikud ning täisväärtuslikud ühiskonna liikmed.

Sotsiaalsete normide ja hoiakute kujundamine

Koalitsioonis olevatel ettevõtetel on suur mõju ühiskonnas valitsevate hoiakute ja sotsiaalse normi kujundamisel. Töökoht on hea keskkond raskete ja oluliste teemade arutamiseks ja ennetamiseks. Tippjuhtide enda panus teema eestvedajatena nii ettevõtte sees kui avalikkus meedias on eeskuju, mis on mõjuvam kui oskame arvata.

Koalitsiooni edasised sihid

Tsiteerin koalitsiooni endise eestvedaja Mairi Jüriska unistust, mis minu meelest võtab tabavalt kokku meie eelseisvate aastate püüdlused: „Tahame saavutada seda, et kõik olulisemad Eesti tööandjad teaksid, milles seisnevad HIV-epideemia ohud nende inimestele ja ärile. Soovime näha, et rohkem inimesi võtaksid vastutuse enese ja lähedaste tervise eest ning teeksid HIV-testi. Loodame näha, et keegi meist ei peaks kunagi muret tundma, kas ta võib oma HIV-positiivsuse tõttu kaotada töö ja lähikondlased või mitte. Tahame näha, et tuleviku Eesti majanduskeskkond oleks tervem ja jätkusuutlikum.“ Tekst: Keit Fomot�kin, koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedaja

KOALITSIOONI SAAVUTUSED ARVUDES: • • • • • •

•

Koalitsiooniliikmetete kasv 5lt 12 liikmeni; võrgustikus on rohkem kui 8000 töötajat. Koalitsiooni toel koolitatud inimeste arv – 4727. 5 avalikku HIV-kiirtestimisüritust; 3265 testitut, neist vastuse „positiivne“ on saanud 46 inimest. Kiirtestimiste korraldamisega oleme julgustanud inimesi tegema HIV-testi ning juhtinud tähelepanu turvalise seksuaalkäitumise olulisusele. Uuring: HIV-alased teadmised; koalitsiooniliikme TNS Emori toel oleme läbi viinud kaks uuringut üldelanikkonna HIValaste teadmiste, hoiakute ja käitumise teemal: esimene kevadel 2008 ja teine kevadel 2010. Uuringud pakuvad meile infot, millele toetuda teavitustöö hindamisel, edasiste tegevuste planeerimisel ning sihtide seadmisel. Analüüs: HIV mõju majandusele; koostöös poliitikauuiringute keskusega Praxis analüüsisime 2010. aastal HIV-epideemia mõju Eesti majandusele. Saime teada, et ajavahemikus 2000 kuni 2007 jäi riigil HIV-epideemia tõttu 3,1 miljardit krooni tulu saamata. Uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja koolituste elluviimise toetamine. Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga oleme välja töötatud koolituse lapse seksuaalse arengu ja HIV teemal. Seksuaalne riskikäitumise taga on tihtipeale puudulik seksuaalkasvatus. Seetõttu on oluline tõsta lastevanemate teadlikkust, kuidas ja mis ajal oma lapsega seksuaalsuse teemadel suhelda. Ettevõtete koalitsiooni rahastusel koolitasime 2009. sügisel sel teemal rohkem kui 1100 lapsevanemat, õpetajat ja lasteaednikku. 2010. aasta augustist kuni 2011. aasta aprillini kaasrahastas koalitsioon venekeelsete koolituste läbiviimist 695le Harjumaa ja Ida-Virumaa õpetajale ja lapsevanemale. „Tagasi kooli“ HIV-teemaline eriprojekt. 2010. aasta kevadel algatasime koostöös Noored Kooli Sihtasutusega “Tagasi kooli” HIV-teemalise eriprojekti, mille käigus käivad koalitsiooniettevõtete juhid ja töötajad koolides noortele HIV ja seksuaalsuse teemal kõnelemas. Seni oleme kahe aasta kokkuvõttes jaganud baasteadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel rohkem kui 2200le 6.-12. klassi õpilasele. Finantspanus HIV-ennetusse. Koalitsiooniettevõtted on aastatel 2007-2011 panustanud HIV-ennetusse rohkem kui 160 000 eurot.

Mis sa arvad, miks vanajumal tegi nii, et HI-viiruse inimeste kallale lasi? HI-viirus pole sugugi erinev teistest viirustest. Herpes või nohu on täpselt samaväärselt ebameeldivad. Looduses leidub väga palju erinevaid viirusi, mis sobival võimalusel levivad. Kummaline on see, et herpese ja mumpsi põdemist ei peeta häbiväärseks, küll aga arvatakse, et HI-viiruse põdemine tähendab lõtvasid elukombeid ja eneseväärikuse puudumist. Endiselt elab muinasjutuline legend et, HI-viiruse põdemine tähendab terendavat surma. Levinud on ka arusaam, et HIV-positiivne on vastutav ja süüdi kõikide oma teiste haiguste pärast, mida ta põeb. Senikaua kuni inimesed ei muuda oma harjumusi ning ei loobu topeltmoraalist, ei lõppe ka HIV massiline levik. Vanajumala tegemistega ma eriti hästi kursis ei ole.

Miks teadus pole suutnud tänaseni HIVi seljatada ja mis sa arvad, millal töötatakse välja ravim, mis teeb HIVst väljaravitava haiguse? Tegu on pragmaatilise probleemiga. Kõik, kes mingisugust haigust põevad, soovivad, et oleks olemas imerohi, mis neid kiiresti ja mugavalt päästaks kõikvõimalike tõvede küüsist. Ilmselt kui hommepäev kaoksid maamunalt kõik medikamendid, väheneks inimkonna populatsioon oluliselt, sest suur osa inimkonnast on harjunud manustama meeletutes kogustes kõiksuguseid tablette - oluliste, vähemoluliste või lausa olematute tõvede raviks. Mõned inimesed elavadki vaktsiinidele nimel. Inimesed ise annavad võimaluse HIV edasikandumiseks. Kui kõik HIV-positiivsed teaksid oma HIV-staatusest ja oleksid nõus ennast regulaarselt ravima, siis olekski HIV levik peatatud, kuid paraku on reaalsus teistsugune. Näiteks 40% Eesti HIV-positiivsetest ei tea oma HIVstaatust ja maailma mastaabis ei jätku kõikide HIVpositiivsete tarvis vajalikke ressursse ning medikamente. Teadus aina areneb. Progress on juba praegu näha. Prognoosin, et ilmselt kümne aasta jooksul avastatakse sobilik ravim HI-viiruse väljaravimiseks.

Kas sa oled õnnelik ja millega sa vabal ajal tegeled? Ma olen rahul sellega, mis mul on. Vaba aega pole väga palju. Üritan olla sportlik, käin ujumas, armastan loomi, mängin arvutimänge, reisin, kui tekib võimalus, väga meeldib vaadelda, kuidas inimesed elavad erinevates maailma paigus.

Kirjelda kõige meeletumat olukorda, mis sa oled läbi elanud? Olin parasjagu Egiptuses ja mul oli 40 kraadi palavikku. Liikusin arusaamatul moel, justkui liueldes kujuteldavaid liipreid pidi, piki pro�ektorite ja kirevate lambikestega valgustatud alleed püramiidide poole. Segunesid minevik, olevik ja tulevik. Aeg kaotas ühel hetkel igasuguse tähenduse. Minu ees laius kaootiliselt sürrealistlik maailm, mida ma tänaseni unustada ei suuda.

Mis on sinu sõnum HIV-positiivsetele inimestele? Olge palun tolerantsemad ja mõistvamad HIVnegatiivsete inimeste suhtes! Ka nemad on inimesed ning tahavad elada. Üritage neid mõista! Aga kui Teil on probleeme HIVga siis kindlasti pöörduge Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku poole! Kõik teie probleemid on meie jaoks kergesti lahendatavad! Küsis: Raul Lindemann

Tänapäeval peetakse HIVd raskeks krooniliseks haiguseks (nagu nt diabeet). Kui nakkus varakult avastada ning püsivalt ravimeid võtta, võib HI-viirusega elada kõrge eani ning surra vanadusse.

[HOOLI]me ka tegudes

Piisast saagu meri!

Reklaamiagentuuri TBWA\Guvatrak, kelle loodud on [HOOLI] visuaalne identiteet, tegevjuht Erko Karing käib ka ise kooliõpilastele HIV teemal rääkimas. TBWA\Guvatrak ühines koalitisooniga “Ettevõtted HIV vastu” 2008. aastal ja sellest peale on agentuur tegevjuhi Erko Karingu eestvedamisel koalitsiooni tegemistes aktiivselt kaasa löönud. Kahe osapoole kokkusaamine oli juhuslik: üks agentuuri töötajaist tutvustas oma kolleegidele Riina Raudset Terve Eesti Sihtasutusest. Reklaamiagentuuri töötajad olid esimesed, kelle peal alles väljakujunevat koolitusteprogrammi katsetati. Mõte oli kuulata Raudse koolitust ja anda sellele tagasisidet. Alguses valitses põnevus, sest koolitusel osalejad ei teadnud, mis hakkab toimuma. „Koosolekuruumi laual olid kondoomid ja kunstpeenis ning muid asju, mis tekitasid kahinaid. Mäletan, et viskasime algul nalja, ent kui Riina faktidest rääkis, muutus õhkkond tõsisemaks. Koolituse lõpus õpetas Riina ka kondoomi õiget kasutamist, mis tekitas jällegi koolipoisilikku elevust,” meenutab Erko kavalalt. Nii sai alguse koostöö, mis seisnes tagasisides kui ka konkreetsetes tegudes. Pärast koolitust tekkis Erko sõnul mõte, et agentuur võiks nii olulisel teemal rohkem kaasa rääkida. Omalt poolt pakuti võimalust kujundada [HOOLI] märk ning manifest. „Seda tehes oli loogiline samm ka ise liikmeks astuda,” selgitab ta.

Koalitsiooni kodulehel on avaldatud palju fakte Eesti olukorrast, HIV-nakatanutest ja elanikkonna teadlikkusest ning suhtumisest HIV/AIDSi-haigetesse. Nakatumiste kasvu faktoloogia näitab, et Eesti on selles osas juba kümme aastat olnud teiste riikide seas halvaks ja hoiatavaks eeskujuks ning karta on, et käesoleval aastal võime Eestis jõuda 8000nda nakatumisjuhtumini. Aga kas sellest tulenevalt on elanike teadlikkus võrreldes teiste riikidega ka parem? TBWA/Guvatrak tegevjuht Erko Karing

Nõnda entusiastlikult kavatseb TBWA\Guvatrak [HOOLI] lainel ka jätkata. Valmimas on uus koduleht ning ka muudes tegevustes pannakse õlg alla igal võimalikul moel. Erko on positiivne ja lootusrikas, sest HIVsse nakatunute arv kahaneb iga aastaga. Ja selles on oma osa ka koalitsioonil. Tekst: TBWA\Guvatrak

[HOOLI] Paindlik, lihtsasti lauses kasutatav ning käänatav ja pööratav – sellise eesmärgi seadis agentuur HIV vastaste ettevõtete koalitsioonile märki luues. [HOOLI] vastas kõikidele nendele nõudmistele. „Meile tundus, et [HOOLI] väljendab nii sõna kui märgina kõige paremini koalitsiooni tegevuse sisu kui meie suhtumist – me [HOOLI]me!” Kõrvale sai loodud manifest selgitamaks ja ilmestamaks koalitsiooni eesmärke ning motivatsiooni, et määratlus oleks selge.

Loomulikult teatakse ka Eestis, et nakatumisriski saab vähendada püsisuhetes olekuga või ettevaatusega seksuaalsuhete loomisel, kuid nendes näitajates jäime riikide keskmisele tasemele. Seega – kuigi hirmutava haiguse levikut meil tajutakse, siis selle teadmisega ei osata aga midagi peale hakata. Käepäraseim ja lihtsaim lahendus sellises olukorras on lihtsalt pea liiva alla peita või eemale hoida või silm silma vastu seistes ennetavalt rünnata (nt on teada, et HIVga elavad inimesed saavad tunda diskrimineerimist, ähvardusi ja isegi füüsilist vägivalda).

Erko Karing osaleb ka programmis „Tagasi kooli”, mis tähendab seda, et ta käib koolides eri vanuses lastele ja noortele rääkimas HIV teemadel. Ta selgitab, kuidas end ja oma lähedasi kaitsta, õpetab kondoomi kasutamist, selle olulisust ja tõhusust. Tänavu ja mullu käis ta vestlemas 9.-11. klassi õpilastega. Oma presentatsiooni tarvis varus ta erinevaid HIV ja AIDS-i teemalisi klippe ning printreklaame. See aitas jääd murda ja lõi meeldivas õhustiku. Lapsed olid altid küsima ja aktiivsed ülesannete lahendamisel. Praktiline osa kondoomi kasutamise kohta on Erko sõnul alati olnud lõbus ja nii ka neil kordadel, kui ta seda ise õpetas.

Euroopa Komisjon on välja andnud Eurobaromeetri eriaruande HIV/AIDSi-ennetuse teadlikkusest ja hoiakutest Euroopa Liidu riikides . TNS Emor oli selle 2005. aasta lõpu uuringu läbiviija Eestis. Kui Eestil on ette näidata negatiivselt silma paistvad tulemused haigestunute ja nakatunute suhtarvu poolest elanikkonnas, siis paraku peab ütlema sama ka elanikkonna hoiakute kohta. 25 riigi võrdluses asetus Eesti esikohale kui riik, kus elanikud nõustuvad kõige rohkem väitega, et „teatud kohtadest (piirkondadest) eemale hoidmine aitab neil vähendada nakatumise riski“. Nii arvas 30% 15–74aastastest eestimaalastest. Ka „teatud firmadest ja inimestest hoidumine“ oli Eestis keskmisest kõrgem – 37% valiks selle tee ( 25 riigi keskmine 17%). Ligi kaks korda enam oli meil ka inimesi, kes leidsid, et nakatumisriski maandamiseks on parem hoiduda asjade puudutamisest kahtlastes olukordades. Kui me oleme muudes eluvaldkondades näinud Eestit pigem võrreldavana tuumik-Euroopa või Põhjamaadega, siis HIV/AIDSi-teadlikkuse teemal olid meie „mõttekaaslasteks“ pigem Malta ja Küpros.

EESTIS SAAVAD POOLED UUED NAKATUJAD HIV SUGULISEL TEEL.

On selge, et kõrge HIV/AIDSi nakatumus elanikkonnas eeldab enese kaitsmise oskuste kõrval ka oskust elada ja töötada koos nakatunutega. Kindlad ja adekvaatsed teadmised nakatumiskanalitest ja oskus end kaitsta on tolerantsi eeldus. Pingevaba töö- ja elukeskkonda soovime me kõik ning ettevõtete koalitsioonis toimuvad tegevused on efektiivseim tee tööealiste teadlikkuse kujundamisel ja selleteemaliste pingesituatsioonide vältimiseks tulevikus.

Meie poolt läbiviidud uuringud kinnitavad, et Eesti elanikkonna teadlikkus HIV levikuteedest ja isiklik ohutunne on tänaseks pisut tõusnud, kuid käitumine nakatumise riskide vähendamiseks on jäänud samale tasemele. Iga inimene, kes on olnud kaitsmata seksuaalvahekorras, peaks end kindlasti HIV suhtes testida laskma. Valdav enamik pole seda aga kunagi teinud. Tervikpilti ja olukorra tõsidust arvestades tundub koalitsiooni tegevus täiskasvanute koolituste ja kiirtestimiste korraldamisel olevat kui piisk janusele kõrbele. Ent loobuda ei luba ning [HOOLI] miseks annab jõudu usk, et piiskade liitumisest saab meri! Tekst: Esta Kaal, TNS Emor

1http://ec.europa.eu/health/ph_publication/eb_aids_en.pdf

AASTATEL 2000-2007 JÄI EESTI RIIGIL JA TÖÖANDJATEL HIVEPIDEEMIA TÕTTU SAAMATA TULU 3,1 MILJARDIT KROONI.

Rimi testis oma töötajate HIVteadlikkust

Hingega asja juures! Boehringer Ingelheim liitus koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“ 2010. aasta suvel. Kohe pärast liitumist läbisid kõik töötajad ka HIV-alase koolituse. Meie töötajate jaoks oli tegemist ühest küljest justkui erialase enesetäiendusega, sest suur osa Boehringer Ingeleheimi töötajaist on oma koolituse saanud just meditsiinivallas.

mistõttu on Boehringer Ingelheimi Eesti filiaal täies koosseisus ja uhkusega koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ liige. Loodetavasti suudame olla koalitsioonile väärikas partner ning arvestatav abi oma võimaluste piires. Tekst: Kadi Lubi, Boehringer Ingelheim Eesti filiaal

Samas tõestas HIV-koolitus, et on veel palju sellist, mis oli meie jaoks uus - näiteks HIV levimus, seda nii oma suurusjärkude kui ka sihtrühmade poolest. Kuuldu oli justkui äratus, mis pani meid mõistma probleemi tõsidust, ennetustöö vajalikkust ning kasvatas soovi panustada HIV–temaatika laialdasemale levitamisele sihtrühmade hulgas. Tänu koolitusele tekkiski meie kollektiivil soov koalitsiooniga liituda - mis on veelkordseks tõestuseks sellest, kuivõrd oluliseks peame antud projektis osalemist. Liitudes koalitsiooniga, tunnetasime vajadust levitada seksuaalkäitumise- ja HIV-alast haridust laiemalt, mistõttu osalesid neli Boehringer Ingelheimi töötajat 2011. aasta kevadel ka „Tagasi kooli“ projektis. Boehringer Ingelheimi Eesti filiaalis töötab 12 inimest, seega oli neli osalejat arvestatav hulk meie töötajaskonnast. Lisaks Tallinna lähivaldade koolidele jõudsid meie töötajad ka Lõuna- ning Ida- Eestisse, sealhulgas venekeelsete noorteni. Noortelt koolides saadud tagasiside oli vahetu ja väga positiivne. Õpilased mõistavad väga hästi teema olulisust, mistõttu plaanivad mitmed meie töötajad osaleda edaspidigi „Tagasi kooli“- projektis, et HIV-alast teadmist veelgi laialdasemalt levitada. Lisaks „Tagasi kooli“ projektile andsime oma tasuta panuse ka üle-Euroopalise AIDSi konverentsi kordaminekuks – kolm meie töötajat leidsid rakendust vabatahtlikena konverentsi organisatoorse sujuvuse tagamisel. Oleme panustanud „Ettevõtted HIV vastu“ koalitsiooni tegemistesse oma võimaluste piires ning teeme seda kindlasti edaspidigi. Juba lähemas tulevikus plaanime võtta kasutusele koalitsiooni logod oma e-kirjade signatuurides, et levitada sõnumit koalitsioonist – selle olemasolust, tegemistest ja vajalikkusest – tehes seda nii oma kolleegide, klientide ning koostööpartnerite, aga ka oma sõprade, tuttavate ja lähedaste hulgas. Samuti anname oma panuse kingituste näol „HOOLI nädala“ lõpuürituse kordaminekuks. HIV näol on tegemist tundliku, samas olulise ja potentsiaalselt meid kõiki puudutava teemaga,

Palusime töötajatel vastata kõige tavalisematele küsimustele seoses HI-viirusega ja saadud vastustest selgus, et koolitused sel teemal on vajalikud, ning meil on teadlikkuse suurendamisel ja hirmude vähendamisel veel palju teha. Küsimusele, kuidas HIV levib vastati peamiselt, et sugulisel teel või vere kaudu. Üksikutel kordadel mainiti ka imetamise teel nakatumist ning narkomaanide ühist süstlakasutamist. Kuidas kaitsta end HIV eest? Teati, et kondoomiga kaitstud seksuaalvahekord hoiab HIVsse nakatumast. Teati sedagi, et nakatumise vältimiseks tuleks kasutada ning nõuda ühekordseid süstlaid ning kasutada kummikindaid juhul, kui on kokkupuude verega. Küsimusele, kas HIV levib kergesti, arvasid pea pooled vastanuist, et viirus on kergelt nakkav. Tegu on siiski viirusega, mis levib vaid kokkupuutes nakatanu kehavedelikega ning väljaspool sobivat keskkonda on see võimetu ellu jääma.

* Koalitsiooni liige alates 2010 * 12 HIV- teemal koolitatud töötajat * 4 osalejat „Tagasi kooli“ projektis 2011. aastal * 3 osalejat üle-Euroopalisel AIDSi konverentsil 2011. aasta mais Tallinnas

KUI HIVsse NAKATUMINE ÕIGEAEGSELT AVASTADA JA RAVIGA ALUSTADA, ON HIVga VÕIMALIK ELADA KÕRGE VANUSENI.

Kas HIV on ravitav? Vastati, et haigus on ravitav algstaadiumis. Vaid üksikud teadsid, et viiruse vastu ravimit pole, küll aga on võimalik haigust kontrolli all hoida ning õigel ajal nakatumisest teada saades ja ravides elada edasi täisväärtuslikku elu ning saada terveid lapsi. Kuidas siis ikkagi saada aru, et inimesel on HIV? Enamasti olid vastajad teadlikud, et viirusekandja ei eristu vähemalt esialgu täiesti tervest inimesest. Samas saime ka väga üllatavaid vastuseid, mille kohaselt on haigestunu eemalolev ning tõrjutud olekuga ning sümptomiteks nimetati muuhulgas ka köha, nohu, pidevat peavalu ja väikest palavikku, ehk siis HIV sarnanevat kõige tavalisema külmetushaigusega. Hea meel on tõdeda, et enamasti siiski mainiti, et ainus ja kindel viis teada viiruse olemasolust on testimine. Kuidas käib HIV testimine? Vastuseks pakuti vereproovi. Kiirtestist suurt ei teatud ega sellest, et testimiseks ei pea tingimata minema haiglasse. Kas sina oled teinud HIV testi? Üllatuslikult palju vastati „ei tea”. Arvatakse, et teema ei puuduta mind ja ilmselt pole ma ka nakatunud. HIV ei ole siiski vaid asotsiaalide ning narkomaanide probleem. Tänapäeval nakatutakse üha enam sugulisel teel kaitsmata seksuaalvahekorra käigus. Seega võivad nakkuse saada kõik, kellel tuleb ette kaitsmata seksuaalvahekordi! Kui palju on tänaseks HIVsse haigestunuid Eestis? See pole küll number, mida peaks kindlasti meelde jätma. Küll aga paneb mõtlema fakt, et HIV nakatunute protsent on 1,3 kogu Eesti tööealisest elanikkonnast. Testitud viirusekandjaid on tänase seisuga 7852, ent tegelik arv võib küündida 12 000ni. Seega, tegelikkuses liigub meie seas suur hulk inimesi, kes ei ole oma viirusest teadlikud. Kahe viimase küsimusega tahtsime teada, kuidas käituksid, kui saaksid teada, et su kolleegil on HIV ning, kuidas käituksid, kui sul on põhjust arvata, et oled ise haigestunud? Suur hulk vastajaist olid optimistlikult valmis viirusekandja kõrval edasi töötama ilma igasuguste

Tänavu kevadel käisin ise HIV teemal loenguid andmas Nissi Põhikoolis. Rimi Eesti Food AS personalijuht Õrne Lainde

muudatusteta. Mainiti, et kindlasti uuriks siis haiguse kohta põhjalikumalt. Väga paljud ei osanud ennustada, kuidas nad käituks. Oli neidki, kes arvasid, et küllap nad hoiaks nakatunust eemale, ning väldiks temaga igasugust kokkupuudet. Palju emotsionaalsemalt vastati küsimusele enda võimaliku haigestumise kohta. Esmase ning väga levinud vastusena öeldi, et tormaks arsti juurde ning uuriks, mida haiguse kontrolli all hoidmiseks ette võtta. Arvati ka, et ilmselt oleks see suur šokk ning põhjustaks paanikat ja nördimust enda rumaluse pärast. Meeldejääv oli ühe vastaja arvamus panna võimaliku haigestumise järel prioriteedid paika ning mõelda, mida järelejäänud eluga peale hakata. Miks siis mitte mõelda sellele kohe ning minna testima. Siis saaks kõik unistused rahuliku südamega ellu viia. Tervena! Tekst: Katrin Bats, Rimi

* 2700 töötajaga Rimi liitus koalitsiooniga “Ettevõtted HIV vastu” möödunud aasta augustis. * Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu” koosseisus näeme võimalust kasvatada HIV-teadlikkust oma töötajaid koolitades ja klientidele suunatud teavituskampaaniatega. * Oleme HIV teemal koolitanud ligi 60 töötajat ja jätkame sellega ka tulevikus. * Oleme aidanud koalitsiooni erinevate ürituste läbiviimisel ning jaganud teavet HI-viiruse osas oma klientidele.

HIVl EI OLE SÜMPTOMEID. AINUS VIIS NAKATUMISEST TEADA SAADA, ON HIVTEST.

Jaano Vink: Koalitsiooni üks eesmärke on levitada teadmist nii töötajate seas kui kaude nende pereringis HIV-teemal vastas küsimustele koalitsiooni ühe asutajaliikme Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Kas tänapäeva lapsed on teemas targemad kui nende vanemad? Meieni jõudnud tagasiside ütles, et lapsed ei ole olnud üllatunud, aga ka teistpidi - neil on olnud, mida kuulata. Tavapäraselt kodus HIVga seotud teemadel väga laialdaselt ju ei räägita. Koolitusega töökohas saadi selleks aga impulss – mina näiteks sain. Mõistagi peab iga lapsevanem vajadust ise hindama. Kuid rääkida saab ka väga väikeste lastega, kui tahta. Näiteks, et kui mänguväljakul on süstal maas, ei tohiks seda puutuda ja tuleks otsida täiskasvanu, kes aitab selle ära koristada. Lisaks, olles koolituse ise värskelt läbi teinud, on tulnud teemast juttu ka sõprade ringis - mis, mida, miks - ka see täidab eesmärki. Milline on olnud töötajate endi tagasiside? Äärmiselt positiivne. Hinnati seda, et ettevõte aitab propageerida tervislikku ja mõistlikku eluviisi ka laiemalt, pakkudes seda, mida tavamõistes tööandja kohustuseks ei peeta. Lisaks leidsid inimesed põhjuse ja julguse rääkida HIV riskide teemadel ka kodus pereringis oma lähedastega – see on samuti osa eesmärgist, mida koalitsioon püüab saavutada. Lõppkokkuvõttes on iga tööandja huvitatud ju tervest töötajast. Ehitajate töö on sageli liikuv, kas risk nakatuda on seetõttu suurem? Igaüks võib probleemiga silmitsi seista. Kunstlikke piire siin tõmmata ei saa ning eeldada, et Tartus või Pärnus probleemi ei ole, aga Ida-Virumaal ja Tallinnas on. Kui Tartus tööd ei ole, tuleb inimesel ka Narvas ehitada. Haigus ei tunne ju maakonna- või riigipiire ja ei hinda, kes on peatöö- või alltöövõtja. Näiteks kasutavad mõned alltöövõtjad lisatööjõudu Ukrainast ja Lätist. Ka mõned meie enda kunagised kolleegid töötavad täna raja taga – olles meil Eestis koolituse läbinud, on neil teadmistest kasu ka seal. Kuidas olete levitanud HIV-teemalist informatsiooni lisaks koolitustele? Olles üks koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ asutajaliikmetest, on Nordeconi jaoks käimas juba teine 3-aastane periood koalitsioonis. Kuna meie töötajaskond ei ole palju vahetunud, ei ole me sarnast suuremat koolitust samadele inimestele ka enam läbi viinud. Küll oleme koalitsiooniga ühistel päevadel värskendanud mälu erinevate meeldetuletustega – kasutanud bannereid, lisanud meilide alla teavitustekstid, jaganud infot sisevõrgus jm. Lisaks oma töötajatega tehtud plakatid, infomaterjalid töölaudadel ja puhkenurkades. Milliseid ideid tervisele suunatud tegevustest

oskate soovitada teistele ettevõtjatele? Aastaid oli meil avatud igale töötajale n-ö tervisekonto, millest hüvitasime kindla summa piires aasta jooksul tema enda tervise edendamiseks tehtud kulutusi. Töötaja jaoks on see kindlasti sobivam, et keegi peaks näiteks sundkorras mängima ainult korvpalli või ujuma, sest ettevõttel on see aeg kinni pandud. Pidime süsteemi rakendamise kriisi ajal küll kulude kokkuhoiuga seoses peatama, kuid plaanime võimalusel ehitusturu kosudes sarnasel kujul taastada. Kuid koalitsioon ei tegele ainult koolitustega… Oleme panustanud ka heas mõttes lobitööle ja isiklikele kontaktidele, et meiega liituks üha uusi ettevõtteid. Üks või teine ettevõte on teavitustöö tulemusel ka koalitsiooniga liitunud. See ei ole siltide, logode ja hüüdlausetena nähtav ja kuuldav, aga on reaalne tegevus. Kokkuvõttes arvan, et see on hea võimalus ettevõttele, kes soovib tervise edendamisse läbi oma töötajate panustada. Läbi koolituse tunnetab laiem hulk töötajaid, et tema ettevõte hoolib just tema tervisest ja toetab HIV-vastast võitlust ka laiemalt. Et tema ettevõte reaalselt panustab ennetusse ja see ei ole lihtsalt makstud logo kellegi särgil. Küsis: Erik Müürsepp, Swedbank

* 2008. aasta sügisel osales Nordeconi kontsernis HIV-teemalistel koolitustel 170 töötajat. Koostöös Terve Eesti Sihtasutusega viisime läbi 14 koolitust. * Koolituste järgselt saadud tagasisidest selgus, et kõige enam uut informatsiooni saadi selle kohta, milline on HIV leviku osas Eestis tegelik olukord (77%), enam kui pooled töötajatest leidsid kasulikke teadmisi sellest, kuidas HIV ja AIDS levivad. * Samuti hinnati kõrgelt soovitusi selle kohta, miks ja kuidas lapsega nendel teemadel rääkida ning kuidas suhtuda HIV-nakatunud inimestesse. * Tagasisideankeedi täitsid 163 töötajat, kellest 99% leidis, et sarnane koolitus sobib kindlasti või pigem sobib töökohtadesse.

KUI EELDADA, ET ARV-RAVI SAAVATE INIMESTE ARV TÕUSEB UMBES 400 INIMESE VÕRRA AASTAS, SIIS VAJAVAD 2015. AASTAL 4000 PATSIENTI RAVIKULUDEKS RIIGILT KOKKU 280 MILJONIT KROONI (17 895 262 EUROT)

HIV on täiskasvanuile delikaatsem teema kui lastele Foto: Mihkel Maripuu/PM/Scanpix Baltics

Johnson & Johnson AB Eesti filiaalist on käinud neli inimest „Tagasi kooli” projekti raames koolides HIV teemal rääkimas. Nad avastasid, et nende hirmud ei osutunud tõeks, et lapsed on avatud ja julgevad küsida ega pea HIV teemat piinlikuks. Johnson & Johnson AB Eesti filiaali juhataja Ingrid Purga käis loengut andmas Inglise Kolledžis. „Arvan, et see just lemmikteema ei ole. Kindlasti on õpilaste jaoks huvitavamaid valdkondi, aga sellest tundusid kõik aru saavat, et turvalise käitumisviisi tundmaõppimine on oluline,” järeldas ta. Tõsise jutu vahepeal sai ka nalja ja emotsioon oli positiivne. „Proovige ära, kas või huvi ja vahelduse pärast!” soovitab ta ka teistele loengute pidamist. Firma võtmekliendihaldur Taavo Kivistik tunnistab, et kartis kõige enam noorte reaktsiooni ja seda, kas ta suudab neis huvi äratada. Vastuvõtt oli soe, noored kuulasid huviga, küsisid ja kommenteerisid. HIV-teemalisi loenguid on Kivistik andnud Aruküla, Paldiski ja Padise koolides. Küsimusi esitati julgelt ja jäi tunne, et laste teadlikkus on hea. „Olid ainult mõned üksikud nüansid, millest pidi rohkem rääkima,” tõdeb Kivistik. „Emotsioon on igal juhul positiivne. Võimalus end teostada tavarutiinist erinevas olukorras on väärt kogemus.” Firma hangete spetsialist Helin Ausmaa-Kaivo tunnistab, et tal polnud lihtne minna täiesti võõra auditooriumi ette, teadmata kuulajatest ja nende taustast midagi ja rääkida neile veidi piinlikul teemal. „Mulle oli positiivseks üllatuseks, et noored käitusid minu suhtes väga lugupidavalt ja võimalik, et isegi julgesid öelda oma arvamust rohkem välja kui oma klassijuhatajale,” ütleb ta. „Ilmselt jõuab teema paremini kohale, kui lektor pole mingi krunni ja taktikepiga „seksiõpetaja”, vaid keegi, kes teeb seda oma vabast tahtest.” Labaseid nalju, mida ta samuti kartis, ei tehtud.

veel aasta(kümneid) elada, küll aga mitte AIDSiga. Pärast HIV-teemalise artikli ilmumist Postimehes, otsis Ausmaa-Kaivo üles Põltsamaa kooli õppealajuhataja ja kutsus teda loengut pidama. Ka Nõmme põhikooli õppealajuhataja teatas, et ootavad teda ka järgmisel aastal oma kooli. „Iga kogemus, isegi kui see ei suju nii nagu loodad, annab sulle infot iseenda või ühiskonna kohta. Ühtlasi laiendab see silmaringi ning lõppude lõpuks, üks koolitund kestab vaid 45 minutit! See on piisavalt lühike aeg, et ka kõige nõrganärvilisem suudaks selle üle elada,” julgustab Ausmaa-Kaivo võimalusel HIVteemalisi loenguid pidama. Tekst: Katrin Bats, Rimi

• Koostöö MTÜga Living for Tomorrow – noorte interaktiivsete koolituste toetamine 2007-2009 • Koalitsiooniga liitumine (2008) • Postrikampaania kontoris (2008) • HIV-koolitus töötajatele (2008) , 15 inimest (terve kontor)

Mullu käis Ausmaa-Kiviloo HIV kohta teadmisi jagamas Inglise Kolledžis, Kiili Gümnaasiumis ning sel aastal Loo ja Nõmme koolides. Loengute sissejuhatuseks kasutas ta „Ühikarottide” seriaalist leitud katkendit seksuaalkasvatuse kohta. Selle peale läksid noored oluliselt paremini käima ja osalesid arutelus.

• Testimine kontoris, (2008) , 15 inimest käis testimas

„Õpetajad jäid väga rahule tunni sisu ja ülesehitusega,” on ta rõõmus. „Enne loengute andmist arvasin, et see on pigem piinlik teema, aga tundub, et tänapäeva ühiskonnas pole seks tabu ja ka sellega seostuva kohta teavad noored palju.”

• Tagasi Kooli (2009, 2010) 4 inimest 15 töötajast

Küll aga olid noored siiralt imestunud, kui kuulsid, et HIV pole pelgalt prostituutide ja narkomaanide probleem. Noored usuvad ka müüte: et rannas nõela otsa astudes või sääsehammustusest võib saada HIV. Samuti tuli neile uudisena, et HIV võib kanduda raseduse ajal emalt lapsele, aga samas on ka võimalik, et laps ei nakatu HIVsse, kui õigeaegselt vajalikud meetmed tarvitusele võtta. Paljud said teada, et HIV ongi AIDS, et HIV-sse nakatudes võib

• Esimese avaliku kiirtestimise toetamine

•Testimise võimaldamine töötajatele töötervishoiu raames alates 2010

HIV ON 100% VÄLDITAV.

Töötajate huvi testimise vastu innustab ka teisi ettevõtteid Swedbank on korraldanud igal aastal pangas Tervisekuu, mille raames saavad töötajad end HIV suhtes testida. Huvi testimise vastu on jätkuvalt suur, samas aitab seda üleval hoida ka keskendumine erinevatele teemadele. Ettevõtte koolituskogemuse ja töötajate tagasiside kohta räägib Swedbanki Eesti personalidirektor Signe Kaurson 1500 end testida lasknud töötajat - kuidas olete saavutanud selle, et koolitustest ja testimistest on saanud osa sedavõrd suur hulk inimesi? Esimesel aastal tegime eraldi sisekampaania, et teadvustada testimise vajadust ja kummutada HIV temaatikaga seotud hirme ja müüte, keskendusime n-ö mõtteviisi kujundamisele. Edaspidi on kommunikatsiooni pearõhk olnud testimisvõimalustest teavitamisel. Samuti oleme püüdnud testimisi siduda meie muude terviseedendusega seotud tegevustega. Näiteks oleme juba neljal aastal korraldanud pangas Tervisekuu, mille raames pakume ka testimisvõimalusi. Nii testimisi kui koolitusi oleme seni pakkunud pigem suuremates linnades ja maakonnakeskustes, kus asuvad meie suuremad kontorid. Et hoida värskust, oleme lisanud ka uusi harivaid aspekte, näiteks sel kevadel korraldasime lapse seksuaalse arengu koolitusi viies eri linnas. Ka avalikke testimisvõimalusi oleme pakkunud oma kontorite läheduses, et olla kättesaadav nii töötajatele kui laiemalt kõigile soovijatele. Testimine tundub siiski väga isiklik asi. Kas töötajad võtsid selle kiiresti omaks? Alguses olime väga kahtlevad, kuid meie hirmud ei pidanud paika. Esimene veenivere baasil testimine aastal 2007 osutus väga populaarseks, meil oli pikk järjekord. Rahvast oli nii palju, et kõik ei jõudnudki oma võimalust ära oodata. Seetõttu otsustasimegi, et pakume testimisvõimalusi jooksvalt ka muude tegevuste raames. Seetõttu on testimine muutunud meie töötajate jaoks üsna loomulikuks asjaks. Kui üks kolleeg läheb testima, siis kutsub ta teisi endaga kaasa. Kuid ka testimine on aja jooksul muutunud. Jah, aprillis astusime ka testimise osas ühe suure sammu edasi. Esmakordselt Eestis kasutasime sel kevadel ettevõttes kohapeal HIV-testi tegemiseks kiirteste veenivere testi alternatiivina. Millised argumendid on sinu arvates kõige veenvamad, miks peaks mõni uus ettevõte koalitsiooniga liituma? Arvan, et selle võtaks kõige paremini kokku ühe töötaja anonüümne kommentaar: „Ma tundsin, et tööandja hoolib minust. Mitte ainult kui heast müüjast ja tulemuslikust töötajast. Vaid kui inimesest. Minu lojaalsus tööandja vastu kasvas oluliselt.“ Kes ei sooviks oma töötajalt sama kuulda?

Sel aastal toimunud Tervisekuu HIVga seotud tegevustes võeti fookusesse lapsed. Testimine on aga pigem täisealiste jaoks. Kuna töötajaid on HIVga seotud üldistes teemades juba usinalt haritud, võtsime sel korral tõepoolest fookusesse nende kõige kallima vara – lapsed. Meie töötajate keskmine vanus on 34 aastat. Nad on ise aktiivsed, samas on neil ka endil sageli juba lapsed. Ühelt poolt annab Tervisekuu korraldamine ja koolitused noortele vanematele endile kindlustunde oma tervisliku seisundi suhtes, teiselt poolt lubavad saadud teadmised jagada oma kogemust ka noorematega. Paljud meie koolituse läbi teinud töötajaid leidsid, et sellised teadmised peaksid olema igale lapsevanemale kohustuslikud.

Hotelli töötajad tunnevad endal sotsiaalset vastutust

Kui meenutada saadud tagasisidet, kas töökohal toimunud tegevused HIVst teavitamiseks on kedagi ka inspireerinud? Kindlasti. Näiteks sai üks meie töötaja pärast aprillis toimunud lapse seksuaalse arengu koolitusest innustust, et tellida Terve Eesti Sihtasutusest koolitus ka oma enda sõpradele ja tuttavatele. Kui leiduvad head koolitajad, kes suudavad inspireerida, leiavad töötajad juba ise võimalusi, et teadmisi edasi anda.

Radisson Blu Hotel Tallinn, osaleb aktiivselt HIV koalitsioonis juba kolm aastat. „Ettevõtte juhina soovin teha kõik, mis võimalik HIV-alase teadlikkuse tõstmiseks,” kinnitab Radisson Blu Hotell tegevdirektor Brian Gleeson. Ta leiab, et kaasaegsetel ettevõtetel on vastutus aidata ennetada selle traagilise viiruse levikut läbi koolituste ja teavituse. „Sel moel saame panustada nakatumise vähenemisse. Seetõttu oleme pühendunud koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu” liige, mis on äärmiselt progressiivne algatus,” kinnitab ta.

Tekst: Erik Müürsepp, Swedbank

HIV pole kauge ja võõras mure

• Swedbankis töötab 2500 inimest, kellest ligi 1500 on osalenud koolitustel ja testimisel. • 2007. aasta alguses toimus meil ulatuslik HIV-teemaline sisekampaania, mille reklaamnägudeks olid töötajad. Koolitustel osales ligi 700 töötajat. Sama aasta sügisel korraldas Swedbank esmakordselt Eestis HIVtestimise töökohal. Testimine osutus nii populaarseks, et organiseeriti lisaajad. Sellest ajast saati toimuvad testimised Swedbankis regulaarselt vähemalt 2 korda aastas. • 2010. aasta 1.detsembril oli Swedbanki Foorumi kontori eest avatud testimistelk. Ka selle aasta 1. detsembril on kõik huvilised oodatud end testima Tallinnas Solarise Keskusesse ja Narvas testimistelki.

75% EESTIMAALASTEST EI OLE TEINUD HIV-TESTI.

Toitlustuse teenindusjuht Kristel Mäeots: „Koolitusel kuuldu oli tõsiselt muret tekitav. Mõistsin, et HIV pole kauge ja võõras mure, mis luusib nurgataguseid urkaid pidi, vaid oht mis varitseb hallis argipäevas meid kõiki. HIV loeng pani mind mõtlema, kuivõrd eluliselt oluline on aeg, mida me oma lastele pühendame. Kui oluline on nende kasvatamine, informeerimine ja miks mitte ka mõjutamine teatud valdkondades ja küsimustes. Kui oluline on kasvatada oma lapsi terve enesehinnanguga inimesteks, et nad oskaksid endast lugu pidada, end hoida, õigeid valikuid teha ja nõuda ka teistelt inimestelt enda suhtes tervet ja hoolivat käitumist.“

ärevas või vähem ärevas käitumises. Ent sarnaselt oli mõlemas vanuserühmas huvi, avatust ja aktiivset osalust. Koolitajana sain positiivse kogemuse. Rahuloluks andis põhjust ka avastus, et õpetajatelgi ei jooksnud teemakäsitlus n-ö mööda külgi maha. Nad tunnistasid nii mõnegi fakti enesele uueks ja üllatavaks. Projektis osalejana oli oluline meeles pidada, et minult ei oodata eksperdi teadmisi, vaid igapäevaohtude teadvustamist ja meeldetuletust. Et minu keskkooli ajast on möödas enam kui paarkümmend aastat olin ma valmis õppima noortelt, stiilis muna õpetab kana. „Tagasi kooli” HIV-teemaline tund aitab paremini tunnetada reaalset ohtu, seda läbi karmi statistika ja õpetab nägema olukordi, kus tuleb julgeda end ning oma lähedasi kaitsta. Mul on hea meel, et saan nii olulises asjas kaasa lüüa.“ Tekst: Radisson Blu Hotell Tallinn

Teema ei tohi jätta kedagi ükskõikseks

Finantskontroller Marika Männik: Kui personalijuht palus meil HIV-teabepäeval osaleda, ei osanud ennast kuidagi selle teemaga seostada. Enesekriitiliselt mõeldes leian nüüd, et ükski sotsiaalne teema ei tohiks jätta ükskõikseks, vastupidiselt esialgsele arvamusele, et mis mina, 50-ndates naine, sellest ka teadma peaks! Kõige rohkem hämmastas mind see, et HIV-kandjaid on Eesti elanike seas nii palju ja et on väga palju neid, kes seda ise ei teagi. Peaaegu kõik teavad, et suurim risk on nakatumine vere kaudu ja kaitsmata seksuaalvahekorras, ent ei usuta, et see võiks juhtuda minuga või minu peres. Kolme lapse emana rääkisin kohe oma lastega ja nad lubasid end testima minna. Minu poeg oli seda ühes oma partneriga juba eelnevalt teinud, see oli meeldiv üllatus. Lisaks „valgustasin” oma sõpru ja tuttavaid, kolleege ja sugulasi, kes omakorda teavitasid oma lapsi. Leian, et inimkonna tervis on meie kõigi mure ja igaüks peaks aitama kaasa, et Eesti rahvas oleks tervem.“

Koolitajana positiivse kogemuse võrra rikkam

* 2009. aastal korraldasime hotellis HIV koolitusi nii eesti kui ka vene keeles. * 2010. aastal viisime hotellis läbi HIV-teemalise mõttekoja ja kandsime rahvusvahelisel HIV vastasel päeval, 1.detsembril, punaseid linte. * Meie koolitusjuht Siivi Kaldoja on kahel aastal käinud vabatahtlikuna „Tagasi kooli” projekti raames Ida-Virumaal Avinurme Gümnaasiumis noortele teadmisi jagamas.

Koolitusjuht Siivi Kaldoja on kahel aastal käinud vabatahtlikuna „Tagasi kooli” projekti raames IdaVirumaal Avinurme Gümnaasiumis noortele teadmisi jagamas. Siivi Kaldoja: „Mullu edastasin sõnumit vaid Avinurme koolis, käesoleval aastal ka Radisson Blu Hotel Olümpia sõpruskoolis kaugel Valgamaal Alal. Et Alal on põhikool siis oli sealne sihtrühm hoopis nooremad – 8. ja 9. klass. Kui uurite, et kas on vahet koolitada gümnasiste või põhikooli õpilasi, siis vastan: oo jaa, kindlasti. Vahet on märgata nende teadmistes ja kujunenud arvamustes, suhtumises HIV-positiivsetesse, reaalselt varitsevasse ohtu, ning

MAAILMAS OLEME HIVsse NAKATUMISTE SUHTARVULT ESIMESTE SEAS.

Coca-Cola – mitte ainult HIV-ennetus ja mitte ainult Eestis

HIV-koolitused tõid rahvusvahelise tunnustuse Rahvusvaheline logistikakontsern DHL on seadnud endale lisaks ärilistele eesmärkidele ka suured sotsiaalsed eesmärgid. DHL võtab enda kanda sotsiaalset vastutust läbi kliimakaitseprogrammide, suurõnnetuste tagajärgede likvideerimise ja hariduse toetamise. Olles turuliidriks globaalses logistikatööstuses, mis tegutseb enam kui 220 riigis ning omab kokku üle 275 000 töötaja, omab selline sotsiaalselt vastutustundlik käitumine väga suurt tähtsust. Võib tunduda, et olles suurettevõtte üheks üksuseks, on DHL Eesti kontoril raske saavutada kontsernisisest tähelepanu ning märkimisväärset mõju, kuid nii see siiski pole. 2009.aastal pälviti kontserni Deutsche Post DHL kontsernisisene „Corporate Health Award“ tervisenädala korraldamise eest, mille raames viidi töötajad kurssi HIVd ja AIDSi puudutavate probleemidega. Tunnustus on märkimisväärne. Korporatiivsele terviseauhinnale võivad kontsernisiseselt terviseedendustööga kandideerida kõik riigid ülemaailmselt. Auhinnavääriliseks tunnistati mitmekümnest kandideerinud projektist vaid Eesti, Lõuna-Aafika Vabariigi, Mehhiko ning Hong Kongi panus. Lisaks anti välja neli preemiat kontserni rahvusvahelise postiteenuse divisjonis. Auhinna omistamisele järgnes projekti äramärkimine korporatiivses aastaaruandes ning intervjuu siseajakirjale Network. Lisaks leiti innustust liituda kohalikul tasandil koalitsiooniga „Ettevõtted HIV vastu“, mille raames on püütud tõsta ettevõtte töötajate teadlikkust ning osaletud erinevates koalitsiooni ühisprojektides. Korporatiivselt on Deutsche Post DHL ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi liige. Ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ja kommunikatsioonijuhi Laire Suurväli sõnul sai tervisenädala korraldamise mõte alguse traditsioonist vaktsineerida sügiseti töötajaid gripi vastu. Sealt arenes edasi mõte pakkuda töötajatele lisandväärtust läbi tervisenädala, kus igal päeval käsitletakse erinevat terviseteemat. Miks selline nädal vajalik on? Laire arvates on oluline töötajate silmaringi laiendamine terviseprobleemide osas ja tervislike eluviiside propageerimine. See on ka ettevõttele kasulik, sest nii on töötajad tervemad ja aktiivsemad ning teevad oma tööd paremini ja meelsamini. Kuidas tervisenädal välja näeb? Tervisenädalale eelneb ettevõttesisene reklaamkampaania, mille raames on töötajail võimalik tutvuda materjalidega siseveebi või infostendide kaudu, samas saab end meelepärastesse loengutesse juba kirja panna. Aastate jooksul on käsitletud väga erinevaid terviseteemasid alates tervislikust toitumisest kuni esmaabi andmiseni. Töötajate tagaside nädalale on olnud igati positiivne. Tundub ka loomulik, sest kellele meist ei meeldiks see, et tööandja meie tervisest hoolib.

Koostööpartnereid on olnud tervisenädalaprojekti raames palju. Külas on käinud mitmed tuntud oma ala professionaalid. Organisatsioonidest on pikaaegne koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusega, kuid partneriteks on olnud ka Eesti Vähiliit, Sotsiaalministeerium, Geenivaramu, Terve Eesti Sihtasutus ja mitmed teised ühingud. 2008. aastal oli tervisenädala üheks teemaks HIV/AIDSiennetus, millest andis ülevaate Terve Eesti Sihtasutuse koolitaja Laura Aaben. Kui loengu läbiviimise aastal oli Eestis HIV-positiivsete osakaal ligikaudu 1% tööealisest elanikkonnast, siis nüüdseks on see protsent kahjuks kasvanud juba 1,5%ni. See kõrge näitaja võiks aga panna ka teisi ettevõtteid mõtlema, kuidas inimeste tervise eest hoolitseda. DHL Estonia suutis enam kui 200 riigi seast välja paista oma aktiivse tegutsemisega ja pälvida rahvusvahelist tähelepanu. Võtkem see endale eeskujuks – meil kõigil on oluline roll mängida maailma paremaks muutmisel, isegi kui vahel tundub et me oleme ainult väga väike osake tervikust.

DHL on osa maailma juhtivast logistikakontsernist, Deutsche Post DHL, mis asutati aastal 1969. DHL on pühendunud oma kogemuste pakkumisele rahvusvahelises ekspressteenuses, õhu- ning merevedudes, maantee- ja raudteetranspordis, lepingulises logistikas ning rahvusvahelises postiteenuses. DHLi globaalne võrgustik katab enam kui 220 riiki ning üle 275 000 töötaja ülemaailmselt pakuvad klientidele parimat teenusekvaliteeti. DHL Estonia asutati aastal1994 ja koalitsiooniga liituti aastal 2010. Tekst: Maria Vita ja DHL Estonia

HIVga VÕIB ELADA SEDA TEADMATA KUNI 10 AASTAT. KUI SIIS JUBA AIDSI SÜMPTOMID AVALDUVAD, ON RAVIKS HILJA.

Rahvusvaheline ettevõte Coca-Cola on koalitsiooni liige aastast 2008. HIV/AIDSi-ennetus ei ole aga ainukesed probleemsed valdkonnad, millele ettevõte lahendust otsib. Coca-Cola sotsiaalse vastutuse aluseks on jätkusuutlikkuse arendamine, mille nad võtavad kokku programmiga „Live Positively.“ Nagu nad ise ütlevad: „See on meie lubadus korraldada oma töö ja elu nii, et jätkusuutlikkus on osa kõigest, mida me teeme.“ „Live Positively“ jaguneb seitsmeks valdkonnaks: toitumisalane teavitamine fookusega jookidel; aktiivne ja tervislik eluviis; kliima ning energia; pakendamine ja taaskasutus; vesi; kogukond ja töökoht. Kokku on Coca-Colal üle 200 kogukonna ning igas neist püütakse leida just see kõige olulisem probleem, millega tegeleda. Ka HIV-ennetuse valdkond kuulub kogukonnaprojektide alla. Üheks näiteks kogukonnaprojektidest võib tuua Aafrika programmi, mis on 3 aastat kestev ja üle 2,5 miljoni USA dollari maksev AIDSi ennetusprojekt Egiptuses, Etioopias, Keenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Tansaanias. Lisaks on veel programmid „Schools4Llife“, „Dance4Life“ ja „Men as partners“. „Schools4Life“ eesmärk on harida kooliõpilasi HIV ja AIDSi teemadel selliselt, et nad hiljem ise oma sõpru ja lähedasi neist probleemidest edasi teavitaks. “Dance4Life“ programmi kaasatakse noored andekad muusikud ja tantsijad, kes on arvamusliidriteks teistele, et nad julgustaks noori rohkem uurima seksuaalsuse ja sellega kaasnevate terviseprobleemide kohta. „Men as partners“ on aga meestele suunatud programm, kus räägitakse naiste õigustest seoses perekonna ja seksuaalkäitumisega, kuna paljudes Aafrika riikides on üpris tavaline see, et vastavalt tavadele puudub naistel õigus valida endale ise seksuaalpartnerit. Coca-Cola HIV-alased ennetusprojektid ei ole suunatud aga üksnes Aafrikasse. Programme on läbi viidud ka näiteks Hiinas, kus väikeprovintside immigrantidest töölistele jagati laiali 100 000 pakki mängukaarte. Mis on sellel seost HIVga? Kaartide tagakülgedel oli informatsiooni HIV, tuberkuloosi ja malaaria kohta, kuna sealkandis on nendesse nakatumise risk üpriski suur. Nagu eelnevalt mainitud, siis ei panusta CocaCola üksnes HIV- ja AIDSi-ennetusse. Kõige enam rõhku pannakse teadusel põhineva toitumisalase info kättesaadavaks tegemisele tarbijatele ning toitumisalastele teavituskampaaniatele. Tarbijaid püütakse teavitada teemal, kui palju on mõistlik juua karastusjooke, millised on üldised tervisliku toitumise põhimõtted ning kuidas sobitada oma

toitumisharjumusi ning igapäevast elustiili. Seda kõike koostöös tunnustatud toitumisteadlaste, arstide ja riiklike organisatsioonidega. Ühe esime Eesti toiduainetööstuse ettevõttena panid nad enda tootepakenditele info GDA (Guideline Daily Amounts) kohta. Ehk siis kui sa ostad pudeli Coca-Colat või mõnda muud jooki, on sul lihtne ja ülevaatlik pilt sellest, kui palju suhkrut ja energiat sa sellest pudelist saad ja kui suure koguse see moodustab sinu soovitatavast päevasest energia-või suhkruvajadusest. Tervislikust toitumisest üksi jääb aga väheks. Tähtis roll meie elus on ka aktiivsel eluviisil ja seda püüab tarbijatele teadvustada ka CocaCola. Igal aastal viiakse Euroopas läbi tuhandeid tervisespordiprogramme, mis innustavad passiivse eluviisiga inimesi aktiivsemad olema ja end rohkem liigutama . Eestis läbiviidavatest võib välja tuua näiteks Sprite tänavakorvpalli ja Coca-Cola Pühapäevaliiga suvise jalgpalliturniiri, mis on just noortele suunatud. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Coca-Cola panus sotsiaalses valdkonnas on enam kui märkimisväärne. Kui kõik suurettevõtted panustaksid maailma parandamisse vähemalt sama palju, siis koos leitaks lahendus paljudele oluliste probleemidele nii meil Eestis kui ka maailmas laiemalt. Tekst: Maria Vita ja Evelin Ojamets, Coca-Cola Baltikumi kommunikatsioonijuht

KUI EPIDEEMIA ESIMESES POOLES OLI ENIM NAKATUMISI 15-24AASTASTE SEAS, SIIS PRAEGU AVASTATAKSE KÕIGE ROHKEM UUSI NAKKUSI ÜLE 35AASTASTE HULGAS.

Kas on põhjust oma tervise pärast karta, kui töötad koos HIV-positiivsega?

SEE ARTIKKEL VÕIKS OLLA TÄPSELT ÜHE SÕNA PIKKUNE: „EI!“. Muidugi kehtib see „ei“ juhul, kui sa oma töökaaslasega süstalt-nõela ei jaga ega kaitsmata vahekorras ei ole. Kui need kaks on välistatud, siis ei pea tõepoolest muretsema. HIV ei levi läbi igapäevaste kontaktide, nagu kätlemine, kallistamine, samade sööginõude või tualeti kasutamine või HIV-positiivse inimese läheduses viibimine. HIV nakkab ainult otsese verekontakti või kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu ning ka raseduse-sünnituse käigus emalt lapsele*, kuid kindlasti mitte igapäevastes kokkupuudetes töökohal. HIVd on palju uuritud ning leitud, et HIV ei levi HIVpositiivsetelt töötajailt kolleegidele, klientidele või tarbijatele ka toitlustusasutustes. Seega võivad HIVga elavad inimesed ohutult töötada ka toitlustusettevõtetes ja meditsiiniasutustes. Tähtis on meeles pidada, et HIV-positiivne inimene võib elada tervislikku ja produktiivset elu ning välimuse järgi ei ole võimalik otsustada, kas kellelgi on HIV või mitte. Töökohal saab igaüks kaasa aidata toetava, hooliva ja diskrimineerimisest vaba õhkkonna loomisele, mis on oluline sõltumata sellest, kas kellelgi on HIV või mitte.

Kuidas suhtuvad HIVpositiivsesse kolleegi Eesti inimesed ja tööandjad?** • 39% Eesti täiskasvanud elanikest ei oleks nõus töötama ühes kollektiivis HIV-nakatunuga, 55% seevastu oleksid sellega nõus; • 9% nakkushaiguste arsti külastavatest HIVkandjatest seostab oma töökoha kaotust HIVsse nakatumisega; • 12% nakkushaiguste arsti külastavatest HIVpositiivsetest usub, et neid on keeldutud tööle võtmast HIV tõttu; • 14% 2006. a uuringus osalenud HIV-kandjatelt on tööotsingul nõutud tõendit HIVi nakatumise kohta; • 41% uuringus osalenud HIVi nakatunud inimestest väidavad, et nende nakatumisest HIV-sse on ilma nende teadmata kolmandatele isikutele räägitud.

* Kui võetakse kasutusele ettevaatusabinõud, siis on HIV-positiivsel emal 98% tõenäosusega võimalik sünnitada terve laps. ** Rüütel ja Loit 2006. a uuringu põhjal